fbpx
loading

Varasemates mehaanilistes mänguautomaatides andsid erifunktsioonist märku peamiselt nähtavad sümbolid ja seadme lihtne tööloogika. Tänapäevastes digitaalsetes mängudes võivad sellele lisanduda animatsioonid, helid, värvimuutused ja ekraanil kuvatavad juhised. Mõlemal juhul kujundavad mängija ootust märgid, mis ilmuvad enne funktsiooni käivitumist.

Erifunktsioonide eelnevat kujutamist saab vaadelda mängudisaini osana, mis aitab reegleid mängu käigus arusaadavamaks muuta; kasiinod slotimängud pakuvad ühe valdkonna, kus visuaalne ülesehitus ja funktsioonide esitamine kohtuvad igapäevases kasutuses. Oluline on eristada märguannet sündmuse tegelikust käivitumisest: sümbol võib osutada võimalusele, kuid mängu reeglid määravad, millal ja kuidas see teostub.

Kaks vaatenurka: pärand ja kasutajakogemus

Ajalooline vaatenurk keskendub sellele, kuidas piiratud mehaanika kujundas ootusi. Kui seadmel oli vähe liikuvaid osi ja väike sümbolivalik, sai eriline kombinatsioon ise tähiseks. Mängija nägi rullikutele ilmuvaid kujundeid ning õppis nende tähendust korduva kokkupuute kaudu. Hilisemad digitaalsed lahendused säilitasid sümbolid, kuid lisasid võimaluse tähiseid enne tulemuse selgumist eraldi esile tõsta.

Kasutajakogemuse vaatenurk küsib, mida mängija peab järgmisena teadma. Märguanne võib näidata, et erifunktsioon on võimalik, selgitada selle käivitamise tingimust või anda teada, et funktsioon on juba alanud. Need on eri ülesanded ning selge kujundus ei aja neid omavahel segi. Näiteks ei tähenda särav sümbol tingimata, et lisavoor algab; mängureeglid võivad nõuda kindlat sümbolite arvu või asukohta.

Märguande levinud vormid

Enne erifunktsiooni võivad mängus esineda mitut laadi vihjed. Nende mõju sõltub mängu reeglitest ja sellest, kui järjekindlalt neid kasutatakse.

  • Sümbolipõhine vihje: erilise tähendusega kujund ilmub rullikul või mängulaual ning eristub teistest sümbolitest.
  • Liikumine ja animatsioon: sümbol võib pöörduda, helendada või liikuda, et juhtida tähelepanu võimalikule jätkule.
  • Tekstiline selgitus: lühike juhis kirjeldab tingimust, näiteks vajalike sümbolite arvu või funktsiooni nimetust.
  • Heliline märguanne: heli võib toetada visuaalset vihjet, kuid selle tähendus on arusaadavam, kui ekraan annab sama kohta ka nähtava selgituse.

Need võtted aitavad tähelepanu koondada, kuid ei asenda mängureegleid. Märguanne on kõige selgem siis, kui selle tähendus on kooskõlas nii ekraanil kuvatud juhiste kui ka tegeliku funktsiooni käivitumisega.

Enne käivitumist ja pärast seda

Erifunktsiooni märguannet saab kirjeldada kolme etapina. Esmalt tutvustab mäng võimalust, näiteks erisümboli või lühikese selgitusega. Seejärel võib mäng näidata, et käivitamise tingimus on täitumas või täidetud. Viimaks annab animatsioon, teade või muutunud mänguvaade märku funktsiooni tegelikust algusest. Selline järjestus aitab mängijal mõista, milline osa on ettevalmistus ja milline osa juba alanud sündmus.

Ajastus mõjutab märguande loetavust. Kui sümbol ilmub väga lühikeseks ajaks, võib selle tähendus jääda märkamata; kui sama animatsioon kordub iga väikese sündmuse juures, võib erifunktsioon kaotada visuaalse eristatavuse. Seetõttu sõltub kujundus otsusest, millal tähelepanu suunata ja kui palju selgitust mängija vajab. Abiks on ka tuttavad kujundusvõtted, mida kasutatakse muudes digitaalsetes keskkondades.

Üldist tausta Eesti kultuuri- ja digikeskkonna kohta leiab näiteks lehelt estonia.ee. Loodusmuuseumi veebileht loodusmuuseum.ee ja kultuuriministeeriumi leht kul.ee esindavad seevastu oma asutuste ja valdkondade teavet, mitte mänguautomaatide reegleid. Selliste allikate käsitlusala eristamine aitab hoida mängudisaini kirjeldused nende enda teemal.

Selgus eri mängijatele

Mängu märguanne peaks olema loetav nii liikumise kui ka staatilise kujutisena. Värv võib aidata võimalust esile tuua, kuid sama tähendust tasub toetada kuju, teksti või asukohaga. Nii ei sõltu arusaamine ainult ühest visuaalsest tunnusest. Samuti aitab järjekindlus: kui sama sümbol tähendab eri ekraanidel eri asju, muutub mängu loogika raskemini jälgitavaks.

Oluline on eristada tõenäosust ja kindlust. Kui erifunktsiooni käivitumine sõltub juhusest või konkreetsetest tingimustest, peaks kujundus näitama võimalust, mitte jätma muljet, et tulemus on juba otsustatud. Selgitav tekst saab nimetada tingimuse ning animatsioon saab rõhutada mängu sündmust, ilma et üks neist asendaks teist. See põhimõte toetab arusaamist nii juhuslikel kui ka korduvatel mängukordadel.

Kujundusotsuse praktiline tähendus

Disaineri jaoks algab töö küsimusest, mida mängija peab enne funktsiooni algust teadma. Kui vaja on üksnes tähelepanu juhtida, võib piisata selgelt eristuvast sümbolist. Kui käivitamiseks kehtib tingimus, on tarvis lisada arusaadav selgitus ja siduda see sobiva ajastusega. Kui funktsioon on alanud, peaks järgmine visuaalne muutus seda üheselt kinnitama.

Konkreetne kujunduslik järeldus on lihtne: erifunktsiooni eelne märk, selle käivitamise tingimus ja alguse tähis tuleb kujundada eristatavateks etappideks. Nii muutub mängu sündmuste järgnevus ekraanil nähtavaks ning mängija saab aru, millal mäng annab vihje ja millal funktsioon tegelikult algab.